Töösuhte kokku leppimiseks võib kasutada vastavalt tehtava töö iseloomule ja osaliste eelistusele erinevaid lepingu vorme. Tänapäeval, mil vabamad töösuhted ja mitme tööandja juures töötamine on muutunud igapäevaseks, polegi tavaline tööleping alati parim lahendus.

Töölepingu kõrval on mitte-ettevõtjaga töösuhte fikseerimisel arvestatavaks alternatiiviks ka töövõtuleping ja käsundusleping, mis annavad pooltele rohkem mänguruumi. Kui töö teeb ära FIE või äriühing, saab kaaluda lisaks ka muid võlaõiguslikke teenuse osutamise lepinguid, näiteks agendilepingut.

Oluline erinevus töölepingu ja võlaõiguslike lepingute vahel seisneb selles, et töölepingut reguleerib Töölepingu seadus. Seaduse sätted kehtivad töösuhte kohta ka juhul, kui konkreetseid detaile töölepingus kirjas ei ole. Seevastu muude variantide puhul piirab lepingu tekst kokkulepete mahu ning töötegija ei saa nõuda seda, mida lepingus kirjas pole – näiteks õigust puhkusele, katseajale, lähetuskulude hüvitamisele vms. Konfliktide korral tuleb siin abi otsida Võlaõigusseadusest.

Töölepingu alternatiive tasub kaaluda juhul, kui tehtav töö ei pea olema allutatud tööandja korraldustele, vaid oluline on peamiselt saavutatav tulemus. Võlaõiguslike lepingutega saab anda töötajatele vabaduse korraldada oma tööd neile sobival ajal, kohas ja viisil, ent kontrollida tulemust.

Alternatiivide kasutamine pakub olulist paindlikkust, kuna ei tule järgida rangeid tööõiguse reegleid vaid kokkuleppeid saab teha vastavalt vajadustele.

Töö tellijal ei ole kohustust maksta tasu miinimumpalga ulatuses ega muretseda haiguspäevade, õppepuhkuse või ületunnitöö hüvitamise pärast. Sõltuvalt töötaja ja tööandja soovidest võib olla selline lahendus soodne mõlemale.

Ainult lepingu pealkiri ei määra sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. Vaidluste korral on oluline, et töösuhte vorm vastaks selle olemusele. Näiteks saab töötaja taotleda võlaõigusliku lepingu tunnistamist töölepinguks, kui töö iseloom sellele vastab. Samuti tuleb olenemata füüsilise isikuga sõlmitud lepingu vormist arvestada ja tasuda töötasult kõik maksud; FIE või äriühingu puhul hoolitseb selle eest töövõtja.

Tööleping

Tööleping on kõige traditsioonilisem vorm töötaja ja tööandja vaheliste kokkulepete kirjeldamiseks. Töölepingut saab sõlmida ainult füüsilise isikuga ning sellele on raamiks Töölepingu seaduse sätted. Töölepingut on vastavalt olukorrale võimalik sõlmida kas tähtajatult või tähtajaliselt.

Erinevalt töövõtulepingust või käsunduslepingust määrab tööandja siin töö tegemise aja, viisi ja koha ning ta saab juhtida ja kontrollida töötaja tegemisi. Nii on töölepingu sõlminud töötaja vastutus ja riskid väiksemad kui teiste lepingu liikide puhul. Samas – see tähendab reeglina ka vähemat vabadust.

Üha sagedasema paindliku lahendusena kasutatakse renditööjõu palkamist. Sel juhul sõlmib töötajaga lepingu rendiagentuur; tööjõu kasutaja ja rendiagentuuri vahel sõlmitakse tellimusleping.

Töövõtuleping

Kui tegemist on konkreetse töö või projektiga, millel on selge algus ja lõpp, sobib kokkuleppe aluseks töövõtuleping.

Töövõtulepingut eristab selge ja mõõdetav tulemus, mille saavutamata jätmisel ei ole tööandja kohustatud kokkulepitud tasu maksma. Töövõtuleping sõlmitakse seetõttu reeglina tähtajalisena.

Töövõtulepingut saab sõlmida nii füüsilise kui juriidilise isikuga ning see leping – erinevalt töölepingust – ei kohusta töövõtjat tööd isiklikult ära tegema, ta võib seda omakorda ka allhanke korras sisse osta. Sellise lepingu näiteks võib olla suvepäevade korraldamine või kodulehe loomine.

Käsundusleping

Käsunduslepingu poolteks saavad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud ning seda lepingut sõlmitakse olenevalt vajadustest kas tähtajaliselt või tähtajatult.

Käsunduslepingut eristab töövõtulepingust olemuslikult see, et lepingu täitjaks peab olema konkreetne isik. Samas on töö tegija vaba oma tegevust korraldama. Käsunduslepingu sagedaseks näiteks on juhatuse liikme leping.

Tööandjal tasub otsustada käsunduslepingu kasuks juhul, kui talle on oluline teenuse kvaliteet ja ka seda pakkuv isik. Eesmärkide mittetäitmine ei ole käsunduslepingu puhul piisavaks põhjuseks tasu mitte maksmiseks, käsundisaajale tasutakse reeglina proportsioonis tehtud töödega.

Koostöö tegemisel on kõige olulisem töörahu. Töörahu aluseks on selged kokkulepped. Leping, mis iganes vormis see on, peaks fikseerima omavaheliste kokkulepete sisu ja detailid ning see on kõige olulisem. Kuna erinevad lepingu vormid toovad kaasa erinevad õigused, kohustused ja vastutuse, tasub sobivaima lepinguvormi valimisel siiski tähelepanelik olla.

Kuula ka, mida räägib teile professionaalsest värbamisest Human Resources Solutions OÜ asutaja Ketlin Kasak SIIT.

Loe veel: Kuidas läbi viia edukas töövestlus ja kuidas seda enda kasuks tööle panna?